Mütoloogia, Fanaasia, XiaXia

2020.a, linastunud 2021

36 osa

Osades: Wang He Di, Zhu Xu Dan, Deng Wei, Pan Mei Ye jt.

Ühe osa pikkus: ~35 minutit.

Inglisekeelsete subtiitritega leitav YouTube’st, Dramacool’ist

…Päästad kogemata ühe väikese valge ussi ja saad endale mitmeks eluks draakoni sappa… 😀

Vana äraleierdatud xiaxia sarjast Jumalad, Deemonid ja nende (3 elu, 3 katsumust) armulood. Kvaliteedilt on see seriaal pigem viletsamapoolne ja kui selle kohta üks tõsiseltvõetav arvustus kirjutada, siis tuleks välja üks ving ja hala (moodsamas keeles ränt). Kui vaataja soovib head seriaali samal teemal (Hiina mütoloogia), siis soovitan pigem vaadata hoopis „Three Miles of Peach Blossom“ ja „Love and Destiny“, mõlemal on hea lugu ja suurepärane näitlejateansambel. Ja võib-olla ka “Ashes of Love“.

Aga – ma ei leia, et inimene peab 100 % oma vabast ajast täitma ainult nn. väärt raamatute, väärtfilmide ja muu väärt värgiga. Ta võib vabalt teha midagi vähem mõttekat ainult talle teada olevatel põhjustel.

Mina näiteks vaatasin „Miss the Dragon“ seriaali teiste vahele tasakaaluks ja sellepärast, et ma tahtsin näha, mismoodi Dylan Wang He Di näeb välja pikkade (muuhulgas valgete) juustega ja müütilise tegelasena. Dylan Wang nimelt on nooruke näitleja, kes tegelikult ei ole saanud näitlejakoolitust. Tema õppis hoopis Sichuani lennukolledžis stjuuardiks.

Meelelahutus- ja filmitööstusse sattus ta ühe kõrgkoolide vahelisest etluskonkursi võitmise järel (ta oskab muide päris kenasti räppida). Peale selle oli ta Sichuani lennukolledži esindustudeng ja kena välimuse tõttu posterinägu. Ta esimene seriaaliosa oli Dao Ming Si „Meteror Garden’is“. „Meteor Garden“ on Jaapani manga alusel filmitud Aasia kultus noorteseriaal, millest on vähemalt 4-5 erinevat varianti. Ausalt öeldes meeldivadki mulle neist kõige rohkem Jaapani versioon „Hana Yori Dango“ ja siis see 2018 aasta Hiina oma, kus Dylan Wang mängis amatööri kohta oma osa väga hästi. Vahepeal on ta mänginud seriaalides, mis mind kuidagi ei kõneta („Evernight 2“ ja „Rational Life“), aga ma väga tahtsin näha, kas noormees on vahepeal ka kuidagi edasi arenenud ja teiseks ma arvasin, et ta võiks oma olemuselt draakoni ossa päris hästi sobida. „Meteor Garden’i“ osatäitmiseks ei pidanud Dylan Wang eriti pingutama, sest seal ta pidi sisuliselt iseennast mängima. Mulle on jäänud mulje, et ta on päriselus ka selline tegelane, kes tormab kohale, jookseb kõik pikali ja siis küsib üllatunud näoga: „Lollid, mis lamate siin, midagi juhtus vä?“ :D. Samas, näitleja töö on siiski väga raske ja igas rollis ei saa ainult iseennast mängida. Ma imetlen inimesi, kellel on julgust niiviisi pea ees vette hüpata ja ränga tööga end täiesti teisel alal tõestada. Sellepärast loodan ma väga, et Dylanil õnnestub saada tulevikus head näitlejakoolitust ja paremaid rolle.

Natuke seriaalisisust

Draakon-deemon armub surelikku tüdrukusse, aga kuna deemonid ja surelikud ei sobi (energeetiliselt) kokku, siis peab tüdruk kõigepealt mitu sureliku elu n.ö. kasvama, et teenida ära kõrgem staatus. Draakon valvab truusti kõik need 4 elu tema kõrval (aga lõpeb see kõik ikka natuke teisiti, kui loodetud).

Arvamus

Kui ma hakkasin seda vaatama osaliselt peaosaliste pärast, siis vaatama jäin ma suures osas teise paari, Pisike Sinine Lind Deemon QingQing’i ja Luofeng paviljoni** juhi Xue Qian Xun’i, pärast. Kui mul oleks võimalik, siis ma annaksin isiklikult Sinist Lindu mängivale näitlejannale auhinna, tõeliselt hea esitus. Vaatad teda ja mõtled: lind mis lind. Luofeng Paviljoni juht on aga kivinäoga surematu, kes kunagi ei naerata. Koos moodustavad nad tõeliselt vahva duo. Nende kahe lugu on minu arvates ka palju huvitavam, kui esipaari lugu: kunagine keelatud armastus, mille eest nad Peajumala käest karistada said, aga kui neil nüüd õnnestub soovitavalt käituda, siis peaks õnneks minema.

• 

• 

Seriaalis on palju täitetstseene, staatilist näitlemist (draakon ripub liikumatu näoga õhus ja asjad tema ümber lihtsalt juhtuvad) ja naeruväärseid hetki. No mida öelda selle peale, kui tütarlaps paneb mao linnupuuri, kus varbade vahe on selline, et sealt mahuks kõrvuti kolm madu läbi. Madu teeb solvunud nägu, tütarlaps küsib, et kas sulle ei meeldi siin ja võtab mao puurist jälle välja. No kui sulle ei meeldi seal puuris, vingerda minema siis. 😀 Jne. Jne.

 Lõbustasin end selliste kohtade kokkulugemisega. Ojaa, ja madu ise on puhtalt plagiaat „Three Miles of Peach Blossom’ist“. Seal oli samasugune madu, ainult et must. Teine kokkupuutepunkt viimatinimetatud seriaaliga on naispeaosatäitja Bambi Zhu, kes tolles seriaalis mängis pahatahtlikku kõrvaltegelast. Bambi Zhu oli üks Jaywalk studio 3st naisstaarist. Teised kaks on Yang Mi ja Dilireba Dilmurat (The Long Ballad). Studio soodustas nende kahe karjääri igat pidi, aga Bambi Zhu jäeti millegipärast kõrvale. Nüüd, 5 aastat hiljem, on ta saanud osa, milliseid Yang Mi ja Reba mängisid mitu aastat tagasi. Jätab kuidagi haleda mulje. Pean ütlema, et Bambi Zhu näitlejaoskused, vähemalt minu arvates, ei ole kahjuks eriti paranenud.

Keegi mainis kusagil, et tundub nagu oleks see seriaal tehtud rahapesu eesmärgil. Räägitakse, et Hiina filmitööstuses pidi seda päris palju esinema, maksupettuste kõrval. Nojah, kvaliteeti vaadates võib täitsa olla. Kiiruga ja kehvasti valmis treitud.

Ühesõnaga, kui tahate head xiaxiad vaadata ja aega napib, siis ärge seda selle seriaali peale raisake (QingQing’i ja Xue Qian Xun’i puudutavaid klippe Sinutuubist muidugi võib).

Joonealused märkused

* Ma tõesti ei tea, kuidas pealkirja seekord vähegi rahuldavalt eesti keelde tõlkida, täielik nõutus.

** Luofeng Paviljoni (eesti keeles ehk Unustuste Paviljon, Unustustejõele viidates) läbivad kõik hinged, kes taassünnivad. Enne taassündi peavad nad eelmise elu unustamiseks jooma nn. Lethe teed. Lethe oli kreeka mütoloogias allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu.