Või siis pooleteise aasta.

Palun vabandust pika pausi pärast! Mõnikord … võtavad teised asjad kõik aja ära.

See ei tähenda, et ma poleks jõudnud seriaale/filme vaadata, natuke ikka. Aga kirjutamisega on nii, et kas pole aega või tahtmist. Kui juba arvamust kirjutada, siis võiks see olla sisukas, niisama kirjeldustel pole, vähemalt minu jaoks erilist väärtust. Minuga on paraku aga see olukord, et kui mul päriselus on vaja pingutada, siis meelelahutuse poole pealt tahaks lihtsalt midagi kerget ja mittekomplitseeritut, igapäevaelu tasakaalustavat värki vaadata, sellest pole tavaliselt midagi väga suurepärast kirjutada. Raskemate ja mitmekihilisemate seriaalide jaoks pole aga väga tahtmist jätkunud, või kui on, siis pole olnud aega kirjutada. Teatavasti võtab hea ja väärt asja tootmine nii energiat kui aega.

Teine probleem on see, et viimasel aastal on Hiinas olnud mitte ainult füüsilised üleujutused vaid ka kohutav seriaaliuputus. Seriaale on nii palju ja need on nii pikad, et lihtsalt ei jõua enam vaadata. Ei oska eriti valida ka, vaatad natuke ühte, natuke teist ja kui on liiga pikk, nagu enamuses, jätad pooleli.

Ja kolmas on tsensuur ja propaganda, mis viimasel aja poliitiliste suundumuste tõttu on imbunud jälle kultuurivaldkonda ja rikub nagu tõrvatilk meepotis kõik ära. Nõukaaja filme värke mõned ehk veel mäletavad? Meil isegi ei olnud nii hull, ridade vahelt võis enamasti päris laheda asja välja lugeda, aga hiinlased lajatavad otse. Või siis teevad muinasjutufilme, siis saab igapäevapoliitikast mööda hiilida.

Aga aitab vabandustest, asja juurde. Allolev sisaldab ülevaadet juulist 2019 kuni 2020 aasta lõpuni.

1. Autumn‘s Concerto, 下一站，幸福; Järgmine peatus õnn. 2009 aasta Taiwani seriaal. Noore Ady An’i ja Wanness Wu’ga peaosades. Sattusin seda vaatama pärast Printsess Weiyong’i, sest mulle meeldis Wanness Wu osatäitmine viimases. Soovitan, oli väärt ja pole väga pikk: originaalis oli 21 osa, Netflixis on 34.
2. The longest Day in Chang‘An; 长安十二时辰; Pikeim päev Chang’an’is. Palju reklaami saanud ja väga oodatud ajalooline draama, mis lõpuks venis kahekordseks ja kus kogu aur oli lõpuks läinud visuaalile. Kaameratiim on tipptasemel, võtted on vau ja visuaal on viimase peal. Aga… Aga stsenaarium on kehvake ja kui lugu ei kõneta ja tegelaste saatus jätab külmaks, siis hakkab ajast kahju. Punnitasin vaadata, aga jäi kahjuks pooleli. Kui tahate näha, kui vägevat visuaali on filmikunstis võimalik teha, siis soovitan. Muu poolest võtab õlgu kehitama. 48 osa, alguses oli kavas 24.
3. Go Go, Squid; 亲爱的，热爱的; Lase käia, kalmaar. Läheb sinna kerge meelelahutuse alla, teemaks e-sport (arvutimängu võistlused) ja eh, romantika loomulikult. Nautisin Yang Zi ja Li Xiani näitlejatööd. Yang Zi on üks tütarlaps, kes suudab mängida kes tahes partneriga, aga ikka on hea. Võis vaadata. PS! Väike kalmaar on naispeategelase hüüdnimi. 41 osa.
4. Winterbegonia; 鬓边不是海棠红. Bromance, taustaks Pekingi ooperi teema. On saanud väga kiitvaid hinnanguid Pekingi ooperi tõetruu kajastamise eest. Originaalromaanis on tegemist meestevahelise armastusega (ooperiaustajast ärimehe ja ooperinäitleja vahel), aga tsensuuri tõttu on sellest seriaalis sõprus saanud. Jäi pooleli, aga mitte sellepärast, et seriaal oleks halb. Pigem nõudis see suuremat tähelepanu, kui mul tol hetkel anda oli. Tegelikult on see hästi tehtud, aga arusaamiseks oleksin pidanud natuke uurima ja eeltööd tegema. Ütleks, et üks paremaid seriaale, mis sel aastal üldse on välja tulnud ja neile, kes huvituvad Pekingi ooperist, tasub ka kultuurilisest aspektist vaadata. 49 osa.
5.  Love by Hypnotics;  明月照我心; Armastus hüpnoosi all. Super hea ajalooline armastuskomöödia. Ei pretendeeri millelegi muule, kui vaatajatele hea tuju tekitamine. Vahva näitlejate tiim, armastust, kuid mitte imalalt ja eelkõige palju mõnusat koomikat. Ps! Ärge seda inglisekeelset pealkirja jälle tähele pange. Hiinakeelne on: Ming Yue särab minu südames. Või midagi sellist. Ah jaa, stsenaarium on Eternal Love tegijatelt. Räägib juba ise enda eest. 36 osa, oleks võinud mõned osad lühem olla.
6. Your Fukubukuro; 你的未来已签收; Sinu Fukubukuro. Huvitav kontseptsioon. Fukubukuro on tegelikult jaapanikeelne sõna, mis tähendab „õnnelik kotike“. Aastavahetuseks koostavad Jaapani poed. üllatus-kingikotte, kuhu pannakse üsna kalleid asju kuni 50% odavamalt. Inimene tavaliselt ei tea, mis seal sees on, kui ta sellise kotikese ostab. Või siis umbes teab, sest kui ta ostab sellise koti näiteks kingapoest, siis sisaldab see jalanõusid, aga ta ei tea, milliseid täpselt. Selles 12-osalises seriaalis ostavad inimesed internetist sellise üllatuskotikese ja nende elu võtab pärast selle sisuga tutvumist sootuks teise pöörde. Vahelduseks päris huvitav.
7. The Long Night; 沉默的真相; Pikk öö. Väga hea, selle aasta tippseriaal, aga emotsionaalselt väga raske vaatamine. Korruptsioon, alaealiste tüdrukute kuritarvitamine võimuladviku poolt. Nõuab tegelikult eraldi postitust. 12 osa.
8. Bad Kids;  隐秘的角落; Halvad lapsed. Kah selle aasta parimaid nii loo kui kvaliteedi poolest. Lastekodulapsed ja alamklassi/kehvemate inimeste elu Hiinas. Kuulub eelmisega samasse kategooriasse. Pole kerge vaatamine. Aga laste casting on olnud suurepärane, nii noored ja nii heal tasemel. Bad kids ja The Long Night on samalt kirjanikult. 12 osa.
9. Love and Destiny. Xiaxia, müüdid ja jumalad. Omas kategoorias vahva ja väärt. Omapärane, aga väga õnnestunud näitlejate valik. 60 osa.
10. Young Blood, noorte näitlejatega ajalooline komöödia. Normaalne meelelahutus
11. The Romance of Tiger and Rose,  传闻中的陈芊芊; Tiigri ja Roosi romanss. Ajalooline kostüümikomöödia, terav satiir draamastsenaariumite kehva kvaliteedi pihta, läheb sinna Hüpnoosiarmastajate seriaali ritta, ainult et rollid on ümber pööratud: Prints saadetakse abikaasaks printsessile kuningriiki, kus võim on naiste käes. Algab sellega, et noorukesest kirjanikupiigast peategelane satub omaenda kirjutatud draama sisse ja avastab järjepanu, millise piinlikult sita asja ta on kokku kirjutanud. Ainult 24 osa!!!
12.  Love is Sweet
13.  Here to Heart Need kaks võite vabalt vaatamata jätta, liiga palju seeriaid mitteusutavat jama. Viimase seriaali pealkirigi oli meelest ära läinud, pidin tükk aega otsima.
14. Bureau of Transformer; 动物管理局. Huvitavalt lahendatud fantaasiaseriaal, mis on ühelt poolt väga sarkastiline ja irooniline, aga teisalt ka tohutult koomiline. Paneb imestama, mismoodi nad küll tsensuurist läbi said ja kuidas neid poole linastumise pealt maha ei võetud. Hiinakeelne pealkiri tähendab sõna-sõnalt loomade kontrollimise büroo. Seriaalis on kahte tüüpi inimesi: inimesed-inimesed ja inimesed-loomad (viimastel on lisaks inimese DNA-le ka mõne looma DNA, kelle kuju ta siis on võimeline vajadusel võtma). Kõik selles büroos töötavad inimesed ei ole tegelikult inimesed ja nende ülesanne on tegeleda juhtumitega, mis on põhjustatud või milles osalevad samuti mitte-inimesed. Büroopealik on pesukaru, kelle alluvuses on angerjas, eesel, kameeleon, orav, nahkhiir jne. Üks tegelasi on loimur e. nn väike veekaru. Kes ei tea, siis need on imepisikesed olevused, kes on põhimõtteliselt hävimatud. Vaat see tüüp tegeleb seriaalis peamiselt ainult ühe asjaga – ta üritab end pidevalt ära tappa.:) Sellised naljad. Aga naljale vastukaaluks juhitakse metafooride kaudu tähelepanu inimeste igapäevaelu probleemidele (nt. diskrimineerimine). 24 osa, mõnes kohas natuke venib.
15.  Risttuli Crossfire, 穿越火线; Risttuli oli varastel 2000tel Hiinas üks populaarsemaid videomänge ja see on integreeritud seriaali üllatavalt hästi. Tsenaristidel on õnnestunud luua väga hea lugu vastuoludest e-sporti armastava noore põlvkonna ja nende vanemate ootuste ja lootuste vahel. Filmitöötlus ja seriaali kulg üldiselt on väga kõrgel tasemel. Pole ka ime, noor rezissöör Xu Hong Yu olla tuntud kui üks parimaid videotöötlejaid Hiinas. Palju huvitavaid karaktereid, müstikat, thrillerit, krimi ja ajaülest stuffi ning liblikatiivaefekti. Ei olnud ajast kahju.
16.  A Murderous Affair in Horizon Tower; 剧评, Mõrv Horisondi tornis Jällegi üks selle aasta kõige paremaid. Hoiatan, et emotsionaalselt raske vaatamine. Koletislikust koduvägivallast, laste väärkohtlemisest, inimkonna tumedamast poolest. Aga 12 osa ja valgus, mis vaatamata raskele teemapüstitusele lõpus siiski läbi kumab, teeb üldmulje natuke kergemaks. Teen ehk eraldi postituse.
17.  The Blooms at Ruyi Pavillion;  如意芳霏; Ruyi paviljoni õied. meelelahtutuslik ajalooline fiktsioon, 3+ ehk. Lõbustasin end stsenaariumiaukud, loogikavigade jms. naeruväärse filmipraagi kokkulugemisega. 40 osa.
18.  Qin dynasty Epic;  大秦赋之东出. Viimane, 4s osaseriaal. Ajalooliselt üsna täpne Hiina esimese dünastia kujunemislugu. Aga natuke veniv ja igav. Vaatan diagonaalis. 78 osa.
19.  I’ve fallen for you; 少主且慢行. Jällegi ajalooline fantaasiakomöödia. Pooleli. Paistab olevat meelelahutuslikult okei, aga QiYi tahab selle vaatamise eest raha saada ja ma ei ole veel otsustanud, kas ma olen valmis maksma. Võib-olla ma olen nii nahaalne ja vaatan selle esimese, tasuta kuu jooksul ära, aga siis ma pean selle aja kuskilt võtma…
20. With You; 在一起; Koos. 20-osaline seriaal koroonaviirusega võitlemisest Hiinas sellel aastal. Huvitav selle poolest, et tehtud rekordkiirusel ja ükski tegija ei saanud sentigi tasu. Seriaal sisaldab 10t erinevat lugu ehk siis iga lugu kestab 2 osa. Esimene osa algab sellest, kuidas Wuhani nakkushaiguste haiglasse saabuvad esimesed haigestunud ja arstid ei saa alguses aru, millega tegemist on. Teine lugu on kullerite tegemistest, neljas hullumajast koroonapatsiente täis intensiivosakonnas, üheksas sokivabrikust, mis häda sunnil orienteerus ümber maskivabrikuks jne. On olemas ka konkureeriv seriaal, aga see oli nii kehva ja propagandat täis, et vaatajad hääletasid selle täiega maha. „Koos“ on eriline ka selle poolest, et iga kaheosaline lugu on kirjutatud erineva tsenaariumikirjutaja poolt, oma näitlejate meeskonna ja rezisööriga. Seetõttu on kvaliteet ja käekiri erinev. Vaadata on üsna normaalne, kuigi mind kohutavalt häirib see, kuidas tegijatel on hirm tsensuuri ees ja pingutatakse kunstlikult täpselt nii vähe ja nii palju propagandat sisse panna, et seriaal hindamisest läbi saaks. Isegi see vähene propaganda paneb nägu krimpsutama ja sa tunned, et tegijad on otsinud seda kohta, kuhu seda kuidagi paigutada. Eriti paistab kontrast silma viimase uudise valguses, kus Hiinas mõisteti sotsiaalse rahutuse tekitamises süüdi Wuhani koroonaolukorda kirjeldanud ajakirjanik.

Nagu näete, valituks on osutunud suures osas lühemad seriaalid. Pikemaid ei viitsi kohe üldse mitte enam vaadata. Nende hulgast Bad Kids, The Long Night ja Horizon Tower on 2020 aasta ülekaalukalt parimad seriaalid, mis on saanud kiita isegi rahvuvahelisel tasemel.