Ajalooline krimi, fantaasia

2020.a, linastunud 2021

36 osa

Osades: Su Xiao Tong, Wang Zi Qi jt.

Ühe osa pikkus: ~40 minutit.

Inglisekeelsete subtiitritega leitav YouTube’st, Dramacool’ist

Kui selle seriaali kohta peaks ütlema iseloomustuseks ühe lause, siis:„Csi meets Chinese costume drama“ (SCI kohtub Hiina kostüümiseriaaliga) sobiks ehk kõige paremini.

Ohhhhh, kuidas mulle see seriaal meeldib!!! Vaieldamatult üks Hiina seriaalitööstuse selle aasta Must Hobune: tundmatud noored näitlejad ja null reklaami, aga milline Pärl.

Sisu lühitutvustus

Tütarlaps nimega Chu Chu**, kes on pärit koroneride perekonnast, suundub pealinna Chang’ani iga-aastasele koroneride eksamile, sest tema eluunistus on saada kuninglikuks koroneriks (kohtuarstiks)***. Eksamit korraldab kõrgeim (kuninglik) kohtuasutus****, mille juhiks on prints Xiao Jin Yu***** (tema ema on keiserlik printsess ja isa prints-kontsort, sellest ka kõrge ametikoht). Nende kohtumisest hakkab sündmuste jada, mille pealishoovuseks on üksikute kuriteojuhtumite lahendamine ja allhoovuseks kõike seda kooshoidev vandenõu, mis sai alguse peategelaste ja nende sõprade vanematest ning millesse on segatud ka keiser ning muuhulgas tema eunuhhide aparaat. Seriaalis leidub peamurdmist, põnevust, ilusat sõpust, hulgaliselt koomikat ja tasapisi arenevat romantikat. Väga-väga nauditav.

Tegemist ei ole autentse ajaloolise materjaliga, seriaal n.ö laenab sündmustele ja tegelastele ajaloolise tausta. Juhtumisi on selleks hilisem Tangi dünastia (valitseb keiser Xuanzong, kelle eunuhhid troonile aitasid) ja üheks olulisemaks sündmuskohaks tolleaegne pealinn Chang ‘an, praegune Xi’an. Seega ei tasu siit ka mingit ajaloolist tõde otsida. Küll aga tahan ma hiljem peatuda ühel olulisel ajaloolsel nähtusel, milleks on eunuhhid ning nende roll Hiinas ja selle ajaloos.

Positiivsed asjad

Seriaali tootjaks on filmitootja „Ling He Wen Hua“, mis on muuhulgas teinud ka „Imagine Me Without You“ (Youtubes inglisekeelsete subtiitritega, väga soovitan vaadata) ja „Ultimate Note“. Kolm aastat kestnud stenaariumikirjutamine (originaalromaani „御赐小仵作“ alusel) on end õnneks ära tasunud. Ma ei mäleta, alates vist 2015 a. „Nirvana in Fire“ ajast ühtegi natukenegi sellele tasemele küündivat seriaalistsenaariumit. Näha on, et inimesed on tõesti istunud maha ning süstemaatiliselt läbi mõelnud ja läbi töötanud kõik sündmused, vihjed, tegelased; millal miski aset leiab, mis põhjusel ja kuidas. Kes ja mida tegi, seda teame me juba loo keskpaigas, aga kuidas ja miks, see on eriti huvitav ja rullub lahti ülejäänud osade edenedes. Lugu võtab filmivaataja kaasa ja paneb koos tegelastega mõistatusi lahendama. Tähelepanu on pööratud vähimalegi detailile ja kõik on läbi mõeldud. Kujutate pilti: ei ole loogikaaukusid! Kui mingil hetkel ilmub kaadrisse „püss“, siis on raudpolt kindel, et kuskil järgmistes osades järgneb „pauk“, ainult, et see pauk võib tulla üsna ootamatust kohast ja ootamatul põhjusel. Tegelased, nii head kui ka kurjad, on kõik väga arukad ja kõigil on mingi just talle omane lisaväärtus, mis täiendab ülejäänud tegelaste omadusi või oskusi. Null lollust kõikidelt osapooltelt. Tegelastel on erinevad kihid, mitu identiteeti ja nii mõnigi neist, kes vahepeal ununend, ilmub mõnes pöördepunktis jälle lagedale. Kõik kivid pööratakse ümber mitu korda erineva nurga alt ja erinevates seostes.

Casting on samuti väga õnnestunud. Kuigi tegemist on näitlejatega, kes pole antud hetkel Hiinas üldse pildil, teevad nad oma tööd suurepäraselt. Ainuke neist, keda ma enne näinud olen, on naispeategelane Chu Chu (Su Xiao Tong), kes tegi kaasa Young Bood’is, mida ma mainisin oma eelmise aasta kokkuvõttes. Erinevalt tavalisest „nunnu ja naiivne tütarlaps = rumaluke“ klišeest Hiina seriaalides, on siinses seriaalis tütarlaps küll armas, südamlik ja naiivne, aga kaugel rumalast. Ta on omal alal (koroner) väga võimekas ja ka üldiselt väga arukas. Kui Chu Chu on ekspert surnute alal, siis tema partner in crime, meespeategelane Xiao Jin Yu on ekspert elavate inimeste alal.

Teine tore asi näitlejate valikul (ja muidugi ka tsenaariumikvaliteedil) on see, et kõik viis peategelast-sõpra sobivad omavahel. Peategelastel on omavaheline keemia, teine juhtpaar on koos head, meespeaosatäitjal ja tema tema sõbral on suurepärane klapp.

Naispeaosalised moodustavad paari, kus tüdrukud hoiavad ja aitavad üksteist erinevalt enamikest hiina seriaalidest, kus naised on üksteise rivaalid ja vastased.

• 

• 

 Ja siis on seal veel kolmas poiss, peategelase vanem vend, kes moodustab eelkõige oma noorema vennaga tõeliselt vahva paari. (Oh, ma tahaks ka sellist vanemat venda.).

 Ükskõik kas nad on parasjagu stseenis viiekesi, neljakesi, kolmekesi või kahekesi – ükskõik mis viisil neid kokku panna, kõik kombinatsioonid töötavad.

Romantikaga ei ole üle pingutatud. See areneb mõlemal juhtpaaril tasapisi ja armsasti ning ei hakka kuidagi detektiivilugu segama vaid hoopis toetab seda just parajal määral. Eriti Xiao Jin Yu ja Chu Chu romantikahetked on pigem peidetud töö sisse, nagu näha alumisel pildil, kus noored rekonstrueerivad kuningliku arsti mõrva (mitte ei amele niisama).

Kõikidel peategelastel on mingi talle iseomane tunnus või asi. Näiteks:

Eunuch Qin Luan ei jäta omale igal võimalikult sobival juhul habet ja vuntse ette kleepimata. Eunuhhidel teatavasti ei kasva, aga meeste näokarvad on Hiinas alati olnud vanade ja austusväärsete meeste tunnus. Peeti äärmiselt sobimatuks, kui noor mees endale vuntsid ja habeme lasi kasvada, see õigus tuli n.ö. enne välja teenida.

Keiser nokib kogu aeg oma puutööd nikerdada.

Xue Rue Cheng (Xiao Jin Yue õpetaja) kannab igal pool kaasas punast draakoniga küünalt.

Xiao Jin Li ei oska üldse valetada ja tal on enda päästmiseks üks kindel signatuurlause: „一两句说不清楚“

(Yi liang ju shuo qing chu) Maakeeli: „Seda ei saa ühe või kahe lausega selgitada“.

Xiao Jin Yue väikesest kuldkalast on juttu joonealustes märkustes juba.

Chu Chu’l on mingi nõrkus kanade vastu. Jne. jne. ülejäänud püüdke vaatamise käigus ise avastada.:)

Veel üks vahva aspekt selles seriaalis on animatsiooni kasutamine. Kui „Pikas Ballaadis“ mind nende manga-animatsioon pigem häiris, siis selles seriaalis on teda kasutatud väga hästi. Kui Chu Chu tegeleb surnukeha ülevaatusega, siis ilmub ekraanile animatsiooni/joonistus inimese kehast või kehaosast koos selgitusega, millele ja kus tähelepanu pööratakse. See on sedasorti lahendus, mis pakub lisaväärtust ja hoiab loo koos vastupidiselt sellele, mida oli näha „Pikas Ballaadis“. Joonistused muide on väga armsas stiilis (üsna vastuoluliselt käsitletavale ainesele :D).

• 

• 

Üks selle seriaali puhul väga ebaharilik aspekt on see, et sel pole vähemalt esimestes osades mingit sissejuhatavat tunnusmuusikat ega klippe. On hoopis lühike ülevaade eelmise osa sündmustest erinevate peategelaste esituses. Mingil hetkel tekib tunnuslaul ja klipid, siis need jälle kaovad. Ma pole sellist lahendust seni ühelgi Hiina seriaalil näinud (kui „Tientsin Mystic“ välja arvata).

Lõpp on õnnelik.:)

Problemaatilised asjad

Raha on vähe. See paistab välja kostüümide ja butafooria kvaliteedist ja mõjutab eelkõige visuaali. Ei tasu oodata sama kvaliteediga silmailu, mida pakkus näiteks „Mässuline Printsess“. Aga kuna lugu ise ja näitlejad on väga head, siis ei pane seda väga tähele.

Äärmiselt kehv dubleerimise kvaliteet. Pealeloetud tekst ei jookse kokku sellega, mida teeb näitleja suu ekraanil. Mõnikord on tekst juba otsas, aga näitlejal veel suu liigub, või siis vastupidi. Mõnikord tundub, et näitlejad räägivad teist teksti, kui see, mis peale loetud. Aga, kuna teksti on palju ja hiina keele mitteoskajate kogu tähelepanu läheb suures osas subtiitrite lugemise peale, siis rahvusvahelist publikut see arvatavasti väga ei häiri. Vähemalt esimesel vaatamisel.

Ja nüüd siis lõpuks…

Eunuhhid Hiina ajaoos

Eunuhhid e. kohimehed (e. mitte-mehed) olid vanas Hiinas poliitiliselt üsna mõjukad, kuni selleni välja, et nad aitasid troonile enesele meelepärase valitseja ning keisri juurde jutule pääsemine sõltus eunuhhi soovist. Nii mõnigi kord tõi nende poliitiline tegevus kaasa dünastia hävingu. Eunuhhide olemasolu on teada juba antiiksetest eelkeiserlikest Hiina riigikestest, kus neid rakendati haaremivalvurite ja -teenijatena. Enamasti oli tegemist keisririigi piirialadelt pärit poisslastega, kes kastreeriti****** ja viidi kuninglikku majapidamisse orjadeks. Eunuhhe saadi ka sõjavangide kastreerimise teel, samuti saatsid vasallriigid neid kingituseks. Nad tegid kõikvõimalikke majapidamistöid ja neil oli kõige privaatsem ja lähim juurdepääs kuninglikule perekonnale. Sellele vaatamata oli avalik arvamus eunuhhidest väga negatiivne ja neid koheldi kõige madalama klassi teenijatena. Samas andis selline priviligeeritud lähedus valitsejale eunuhhidele ka võimaluse oma positsiooni ärakasutamiseks. Pikapeale tõi nende tegevus intrigantide, spioonide ja nõuandjatena kaasa poliitilise mõjuvõimu, mida eunuhhid kasutasid muuhulgas nii enesele kui ka oma perekonnale ametikohtade ja tiitlite saamiseks.

Tangi dünastia lõpuaastatel (meie seriaali ajaloolise toimumise aeg) mängisid eunuhhid samuti peamist rolli keisrite langemises. Tangi riik oli suur ja kohalikel sõjapealikel oli üsna suur võim. Keiserlik õukond soovis suurendada oma ülemvõimu ja lõi 8 sajandi keskel uue paleesõjaväe mis allus eunuhhidele (meie seriaalis on selleks eunuch Qin Luan’ile alluv Shence armee) ja hakkas varsti tekitama probleeme hoopis keisrile (nagu seriaaliski). Eunuhhid manipuleerisid õukonda, ajasid valitsuse ametnikke omavahel tülli ja 9-l sajandil hakkasid keisreid troonilt tõukama ja tapma. (nagu meie seriaaliski). Ajaloost on teada traagilisi kokkupõrked valitsuse ametnike ja keisri eunuhhide vahel, mis nii mõnigi kord lõppesid eunuhhide võiduga makstes elu paljudele ametnikele ja õpetlastele. 835 a. näiteks üritasid keiser ja tema vandenõulased eunuhhe võimult tõugata, kuid see katse ebaõnnestus ja tõi kaasa rohkem kui 1000 ametniku massimõrva. Hoiatuseks hukati kolm ülestõusu juhtinud nõunikku ja nende pereliikmed avalikult. Pärast seda juhtumit oli võim Hiina keisririigis sisuliselt eunuhhide käes kuni Tangi dünastia lõpuni.

Kõige kuulsamad eunuhhid Hiina ajaloost pärinevad aga hoopis Songi dünastia ajast (960-1279. Eunuhh Tong Guan (1054-1126), kes oli keiser Huizong’i kõige tähtsam kindral) ning Mingi dünastia ajast (1368-1644, kus tegutses kuulus meresõitja Zheng He (1371-1433).

(Ajaloo) uurijad on avastanud, et keskmiselt oli eunuhhide eluiga 14-19 aastat pikem nn. tavalistest meestest. Arvatakse, et tuleneb suguhormoon testosterooni puudumisest. Testosterooni kõrge tase võib nõrgendada immuunsüsteemi ja tuua kaasa koronaararteri haigusi.

Kuigi me tavaliselt selle peale ei tule, ei ole eunuhhid ka praegu kusagile kadunud. Kastreeritud mehi on ka tänapäeval suhteliselt palju. Peamiselt kastreeritakse keemiliselt teel ja ravimise eesmärgil (nt. eesnäärmevähk, seksisõltuvus jms. kus testosteroonitaseme langetamine tervislikel põhjustel vajalik on).

Joonealused märkused

* Eesti keeles tänapäeval on selle vasteks kohtuarst. Kui õiguskaitse ametkonnal (politseil) on kahtlus inimese surma põhjuste osas, suunatakse surnu nn. kohtuarstlikku ekspertiisi või kohtuarstlikkule lahangule, mida teostab kohtuarst. Kohtuarst koostab kohtuarsliku ekspertiisi akti, milles märgib leitu. Kes rohkem huvitub, võib tutvuda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehega: https://www.ekei.ee/et/ekspertiisid-ja-uuringud/teadmiseks-kohtuarstlikule-lahangule-voi-kohtuarstlikku-ekspertiisi

** Chu Chu (楚楚) nimeseletus: läbipaistev, selge, korralik. Chu Chu ongi väga siiras, aus ja süstemaatilisest korrektne.

*** Koroneride konkurss sellisel kujul pole teadaolevalt ajalooliselt autentne, sest laibalahkajad siiski ei kuulunud ametlikult ametnike hulka ja nende staatus oligi päriselt väga madal.

Tangi ajastu oli kuldajastu selles mõttes, et inimestel oli suhteliselt suur võimalus olla oma saatuse sepp. Inimene võis õppida ameti olenemata päritolust ja kui ta oli võimekas, siis tal ka oli võimalus ametiredelil tõusta tänu oma tööle ja saavutustele, mitte ainult päritlolule ja tutvustele. Ka naistel oli sel ajajärgul Hiinas rohkem õigusi ja vabadusi.

**** Vanas Hiinas ei olnud kohtuvõim lahutatud. Avalikku juurlust viis läbi kohtunik (kelleks maakondades oli tavaliselt magistraat ise) ja langetas ka otsuse. Süsteem oli sisuliselt inkvisitsiooniline (Xiao Jin Yu teab kahtlusaluste piinamisest nii mõndagi khm…) ja advokaati ei olnud.

*****Xiao Jin Yu ( 萧瑾瑜 ) nimeseletus: Väljaöelduna kõlab see nagu Xiao jinyu 小 金鱼 ehk väike kuldkala. Chu Chu teebki alguses selle vea, et nimetab teda mõned korrad Väikeseks Kuldkalaks. Aga tegelikult on sõna/tähemärk 萧 e. Xiao siin lihtsalt perekonnanime tähenduses ja 萧 Jin ja 瑜 Yu tähendavad mõlemad parimat jadeiiti/nefriiti, mis on Hiinas väga hinnatud vääriskivi.

Aga et peategelane nüüd päris üliinimlikult perfekte välja ei kukuks, siis on talle ikka paar häda ka külge kirjutatud. Xiao Jin Yu`l on nimelt klaustrofoobia ja suurest ületöötamisest, muretsemisest ja ebakorrapärasest eluviisist maohaavad.

******Kastreeriti munandite ja peenise ühe lõikega äralõikamise teel. Kusejuha suleti kolmeks päevaks ja kui kolmandal päeval takistus eemaldati ja uriin jooksma hakkas, loeti operatsioon õnnestunuks. Kui seda ei juhtunud, suri ohver piinarikkasse surma.